Mageveekarpide asustamine
Mageveekarbid võivad filtreerida suure osa veekogu veest ning toituda sealjuures samuti ka fütoplanktonist (sh. sinivetikatest). Seega arvatakse, et karpide otsene asustamine veekogusse ja nende asustustiheduse suurendamine võib omada veekogu ökosüsteemile pikaajalist positiivset mõju.
Mageveekarpide asustamist biomanipulatsiooni meetodina on veel vähe uuritud ja kasutatud. Filtreerijate hulka kuuluvad näiteks sellised karbid nagu rändkarp (Dreissena polymorpha; foto 4), mis tungib ohtralt ka Eesti vetesse. Rändkarbi introdutseerimisel on öeldud, et tuleb saavutada olukord, kus neid kasvab 675 tk/m2. Sel juhul on tegemist filtreeritava aine koguse ja rändkarbi arvukuse pöördeksponentsiaalse sõltuvusega. Niisugusel puhul on fütoplanktoni produktsioon enamvähem nullis, mis tähendab, et suremus ja juurdekasv on tasakaalus. |