Õppekava: Rakendushüdrobioloogia
Õppeaine: PK.0789 Rakendushüdrobioloogia I
Õppeaine eesmärk: Õppeainega taotletakse, et üliõpilane oskab hüdrobioloogilise alusteadmiste taustal iseseisvalt aru saada veekogude kasutamise kaitse ja majandamise põhimõtetest. Üliõpilane omab ülevaadet siseveekogude ressurssidest, saab aru veekogude kasutamisega kaasnevatest põhilistest ökomehhanismide muudatustest.
Aine õpiväljund ehk õppeaine eduka läbimise järel üliõpilane:
Õppeaine lühikirjeldus: Kursus käsitleb sisevete bioloogiat eelkõige veekogude säästliku kasutamise aspektist. Antakse ülevaade veekogu ressurssidest (kalavarud, pilliroog, põhjasetted jm.), erinevate kasutusalade mõjudest; reostuskoormuse, ökoloogilise ja troofsusseisundihindamise meetoditest, veekogude toksikoloogiast, kaitsest ja taastamisest. Käsitletakse veekogude kaitse spetsiifikat Eesti erinevates piirkondades, joogivee hüdrobioloogilisi probleeme, valgalade kaitse põhimõtteid, sisevete monitooringut ja rekreatsiooni mõju veeökosüsteemidele. Seminarides õpitakse veekogude ainebilansi arvutamist ja vee elustikule tehtava kahju hindamist.
Õppeaine: PK.0789 Rakendushüdrobioloogia I
Õppeaine eesmärk: Õppeainega taotletakse, et üliõpilane oskab hüdrobioloogilise alusteadmiste taustal iseseisvalt aru saada veekogude kasutamise kaitse ja majandamise põhimõtetest. Üliõpilane omab ülevaadet siseveekogude ressurssidest, saab aru veekogude kasutamisega kaasnevatest põhilistest ökomehhanismide muudatustest.
Aine õpiväljund ehk õppeaine eduka läbimise järel üliõpilane:
- teab siseveekogude kasutatavaid ressursse
- tunneb siseveekogude kaitse põhimõtteid
- tunneb veekogude tervendamise limnoloogilisi meetodeid
- oskab hinnata veekogude ökoloogilist seisundit
- teab EL põhilisi veekogude kaitse direktiive
- valdab spetsiifilist terminoloogiat ja oskab protsesse omavahel seostada.
Õppeaine lühikirjeldus: Kursus käsitleb sisevete bioloogiat eelkõige veekogude säästliku kasutamise aspektist. Antakse ülevaade veekogu ressurssidest (kalavarud, pilliroog, põhjasetted jm.), erinevate kasutusalade mõjudest; reostuskoormuse, ökoloogilise ja troofsusseisundihindamise meetoditest, veekogude toksikoloogiast, kaitsest ja taastamisest. Käsitletakse veekogude kaitse spetsiifikat Eesti erinevates piirkondades, joogivee hüdrobioloogilisi probleeme, valgalade kaitse põhimõtteid, sisevete monitooringut ja rekreatsiooni mõju veeökosüsteemidele. Seminarides õpitakse veekogude ainebilansi arvutamist ja vee elustikule tehtava kahju hindamist.
Õpiobjekti teema: Biomanipulatsioon järvedes
Õpiobjekti maht: 0,15 EAP
Sihtrühm: Bakalaureuse- ja magistriõpe
Õpiobjekti kirjeldus: Käesolevas õpiobjektis selgitatakse järvede tervendamise ühte meetodit, biomanipulatsiooni. Selgitatakse biomanipulatsiooni olemust, mis baseerub ökosüsteemi põhjalikule troofsuslülide tundmisele. Käsitletakse erinevaid aineringe tüüpe veekogus ja nende efektiivse funktsioneerimise võimaluste parandamist. Esitatakse illustratiivseid näiteid maailmast ja Eestist.
Eesmärk: Toetada õppeaine omandamist.
Õpiobjekti õpiväljundid ehk õpiobjekti läbitöötamise järel üliõpilane:
Õpiobjekti märksõnad:
Õpiobjekti maht: 0,15 EAP
Sihtrühm: Bakalaureuse- ja magistriõpe
Õpiobjekti kirjeldus: Käesolevas õpiobjektis selgitatakse järvede tervendamise ühte meetodit, biomanipulatsiooni. Selgitatakse biomanipulatsiooni olemust, mis baseerub ökosüsteemi põhjalikule troofsuslülide tundmisele. Käsitletakse erinevaid aineringe tüüpe veekogus ja nende efektiivse funktsioneerimise võimaluste parandamist. Esitatakse illustratiivseid näiteid maailmast ja Eestist.
Eesmärk: Toetada õppeaine omandamist.
Õpiobjekti õpiväljundid ehk õpiobjekti läbitöötamise järel üliõpilane:
- oskab kirjeldada biomanipulatsiooni meetodi olemust
- omab võimalust enesekontrolliks
Õpiobjekti märksõnad:
- järvede tervendamine
- biomanipulatsioon
- röövkalade ja zooplanktoni asustamine/varjepaikade loomine
- lepiskalade eemaldamine