Röövkaladele ja zooplanktonile paremate elutingimuste loomine
Zooplanktonile ja röövkaladele refuugiumite ja paremate biotoopide loomine on pikemaajalisema perspektiiviga, sest siis pole nii tihti vaja uusi kalu (või loomset hõljumit) sisse lasta.
Röövkalad võivad kasutada suurtaimede ümbrust varjupaikadena või tuleb sellised kohad kunstlikult luua. Seda tehakse kasutades näiteks pajuvitsi kudemispaikadeks, mis on põhja kinnitatud või varjualuseid kannibalismi takistamiseks.
Röövkalad võivad kasutada suurtaimede ümbrust varjupaikadena või tuleb sellised kohad kunstlikult luua. Seda tehakse kasutades näiteks pajuvitsi kudemispaikadeks, mis on põhja kinnitatud või varjualuseid kannibalismi takistamiseks.
Zooplanktonile varjevõimaluste loomine:
- varjutatud kohad luuakse sügavamates kohtades, huumusaineterikastes või mudarikastes paikades, kus valguse intensiivsus on väiksem
- madalama temperatuuriga alad, mis sobivad küll loomsele hõljumile, kuid mitte planktontoidulistele kaladele
- vähese hapnikusisaldusega alad on sobivad taimtoidulistele, kuid mitte planktontoidulistele kaladele, seega leiavad seal zooplankterid seal biotoobi
Röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamist kasutatakse, et mitte lasta lepiskaladel ülekaalu saavutada.
Sageli ei pruugi ühekordne röövkalade asustamine olla kõige efektiivsem. Seega võib olla vajalik korduvasustamine mitmel järjestikusel aastal kuni asustatud kalad saavutavad suguküpsuse ja hakkavad ise populatsiooni taastootmises osalema.
Sageli ei pruugi ühekordne röövkalade asustamine olla kõige efektiivsem. Seega võib olla vajalik korduvasustamine mitmel järjestikusel aastal kuni asustatud kalad saavutavad suguküpsuse ja hakkavad ise populatsiooni taastootmises osalema.